Stāmeriena loss – Euroopa romantismi pärl
Stāmeriena loss on riiklik arhitektuurimälestis, 2019. aastal uuendati lossi välisfassaad. Lossi ajalugu on seotud parun von Wolfi suguvõsaga, samuti väljapaistvate itaalia kultuuritegelastega – kammerlauljanna Alice Barbi ja kirjanik Giuseppe Tomasi di Lampedusaga. Ööpäeva pimedal ajal võib lossi välisseinal näha von Wolffi suguvõsale pühendatud multimeediakompositsiooni.
Siin võib: kiirustamata sukelduda lossi atmosfääri; kuulata giidide kütkestavaid pajatusi; avastada näitustel/väljapanekutel enda jaoks palju huvitavat; tähistada pidupäevi, üürida ruume/territooriumi; pidada oma unistuste pulmi hurmavas lossis; korraldada lossi ümbruses atraktiivseid üritusi; saada elamusi, mida pakuvad mitmekesine kultuuriprogramm ja loomekojad; nautida ööpäeva pimedal ajal lossi välisseinal demonstreeritavat von Wolfi suguvõsale pühendatud multimeediakompositsiooni; nautida rahulikke jalutuskäike lossipargis; püüda unustamatuid hetki ning jäädvustada neid oma Instagrami – konto jaoks!
MÕNED FAKTID
1802. aastal sai Stāmeriena mõisa omanikuks von Wolfi suguvõsa, kes eraldas kõnealuse mõisa
Vecgulbene mõisast 1. juulil 1809. aastal; 19. sajandi 30. ndail aastail algasid lossi ehitustööd;
1905. aastal põletati neorenessansi stiilis loss maha; Boriss von Wolff taastas 1908. aastal lossi neoklassitsismi ja juugendstiili elemenetidega, nii sündis omalaadne arhitektuuripärl;
1920. ja 1930. aastail elasid mingi aeg lossis Alexandra von Wolff oma teise abikaasa, kirjanik Giuseppe Tomasi di Lampedusaga, kuigi lossi omanik oli õigupoolest naise esimene mees – Andreas Walter von Pilar von Pilchau;
pärast Teist maailmsõda asusid lossis Stāmeriena Põllumajandustehnikum, sovhoosi kontor ja külanõukogu töörahva saadikute täitevkomitee;
pärast Läti taasiseseisvumist hakkasid lossi haldama Riigi Kinnisvara AS ja Stāmeriena vallavalitsus;
1998. aastal renditi loss piiratud vastutusega osaühingule “Zeltaleja 1”;
2016. aastal läks loss Gulbene kihelkonna omavalitsusse haldusse;
2017. aastal alustati lossi fassaadi ja katuse ennistustöödega;
Alates 2019. aasta lõpust on loss kultuurimälestisena ligipääsetav avalikkusele.
